| |
|
 |
|
|
|
 |
|
 |
| |
|
Tutvustus
Ambla valla territooriumil ei ole teostatud arvestatavaid arheoloogilisi kaevamisi selgitamaks piirkonna esiajalugu. Looduslike olude ja avastatud üksikleidude põhjal võib aga oletada selle piirkonna küllalt kirevat ajalookäiku. 1000-2000 aasta e.m.a. kui maakerge polnud veel nii märgatavat mõju avaldanud ja mandrijäätumisest tekkinud veekogud polnud veel jõudnud kuivad ulatusid tänase Ambla valla territooriumini veerikkad tolleaegsetes tingimustes laevatatavad jõed. Põhja-Eesti rannikult kust on leitud vanimad asulakohad Eestis “suruti” rahvarohkematest piirkondadest inimesi piki jõgesid nende ülemjooksu suunas. Ambla piirkonna territooriumil voolab mitmeid jõgesid, mis võisid olla tolleaegseks liikumismagistraalideks. On teada, et muinasaja lõpus kuulus Ambla Loppkunde muinaskihelkonda.
Ambla kihelkond moodustus 1220. aastate paiku kui viidi lõpule kohaliku elanikkonna ristiusustamine ja allutamine võõrale võimaule. Ambla kihelkonna tähtsusele ja jõukusele muinasaja lõpul viitavad mitmed asjaolud. Ambla kihelkond paiknes tähtsal teede ristumiskohal, kustkaudu peeti ühendust piki Piibe maanteed Tallinna ja Tartu vahel, Järvamaa ja Virumaa “väraval” aga ka Tallinna ja Lõuna-Virumaad ühendaval maanteel. Siia rajati esimene kirik Järvamaal, mis sai eeskujuks paljude teiste Põhja-Eesti kirikute ehitusel. Ambla valla maadel Reinevere külas on mitmel korral viibinud ja sellekohaseid märkmeid teinud Läti Henrik.
Kihelkonnakirik Amblas valmis arvatavasti 1270. aastatel ja pühitseti Neitsi Maarjale, kes oli Ordu peamine kaitsepühak. Ladina keeles “Amplae Mariae” “Suursugune Maarja”. Siit tuleneb ka Ambla tänapäevane nimi. Kirikus on mitmeid tähelepanuväärseid muinsusobjekte nagu kantsel ja altar koos maaliga aga ka lääneseinas olev roosaken, mis üks esimesi sellelaadseid Eesti kirikuarhitektuuris. 1516. aastal asutati kiriku juurde ordumeister Plettenbergi korraldusel kirikumõis. Tolleaegne kihelkond hõlmas alasid ka tänaste Lehtse, Anija, Aegviidu, Saksi, Tamsalu valla maadelt. Ambla kihelkonna hiilgeaegadel oli siin 30 mõisa, millest 19 olid rüütlimõisad, 7 kõrvalmõisad ja 3 poolmõisa. Nendele lisandus 17 karjamõisa. 1726. aasta adramaarevisjoni käigus loetleti kihelkonna territooriumil 52 küla.
Ambla kihelkond on rikaste kultuurilooliste traditsioonidega. Esimesed vallakoolimajad kihelkonnas asutati XIX sajandi algupoolel. Amblas loodi esimene kool 1866. aastal Raka külas. Kihelkonnakool asutati Amblasse 1874. aastal, millest võrsus 35 vallakooliõpetajat 1906. aastast korraldas haridusele Amblas Eesti Noorsoo Kasvatamise Seltsi Ambla osakond. 1919. aastal reorganiseeriti kool keskkooliks.1936. aastal asutati juba Põhja-Järvamaa Kodumajanduskeskkool. Pidev hariduse andmine on jätkunud kuni tänase päevani.
Ambla kultuurielu alusepanijaks peetakse pastor Alexander Leopold Paulsenit, kes siin 1830.-1876. aastatel tegutses. Pastori eestvõttel asutati Amblas 1867. a. meeskoor ning osaleti I üldlaulupeol 1869. aastal Tartus. Meeskoor kasutas muuseas sinimustvalget lippu. Sajandivahetusel asutati Amblasse karskusselts “Sõudja”, puhkpilliorkester. 1904. a. valmis Tuletõrjeühingu Seltsimaja kus hakati korraldama heategevuslikke pidusid. Ülemaalise tuntuse omandasid Ambla Laulupäevad.
Ambla kihelkonna inimeste ärgas vaim pani aluse ka majanduslikuks ühistegevuseks. 1909. aastal alustas tööd auru jõul töötav piimakoda. Selle juurde asutai ka toodangu müügiks kauplus. 1908. aastast tegutses Lehtse Ühispank “Toetaja”, millele lisandus 1924. aastal Ambla Ühispank. Tekkisid ka kartuliühisus, masinatarvitajate-, turba- ja munamüügiühisus ja mitmed teised ühisettevõtted. Amblas tegutses ka Põhja-Järvamaa Põllumeeste Konvent. |
|
|
|
|
 |
|
 |
|
|
|
|
Eesti keeles
