| |
|
 |
|
|
|
 |
|
 |
| |
|
Tutvustus
Praeguse Kadrina ümbruskond asustati arvatavasti 5.-8. sajandil ja ta kuulus Repeli muinaskihelkonda. Sobiv viljakandev muld soodustas jõukuse teket, mistõttu Saksa vallutajad jõudsid siia juba 1219. a. Järgmisel, 1220. a. kinnitasid siin kanda taanlased, kes lõid kirikukihelkonna nimega Torvestavere. Hiljem lühenes see Tristfer’iks Kihelkonnas oli tol ajal 35 küla ca 3-4 tuhande elanikuga. Kogudus arvatakse loodud olevat aastal 1231. Esimene pühakoda rajati samasse pühasse hiide, kuhu eestlasedki oma sõdalasi matsid. Praegune kivikirik ehitati 15. sajandil praktiliselt samasse paika. 1596. aastal mainiti kirikukroonikas esmakordselt pühak Katharina (St. Catharinae) nime. Sellest koguduse kaitsepühaku nimest on ajapikku kujunenud tänane nimi - Kadrina. Kirikuga on seostatav Kadrina ümbruskonna sotsiaalkultuuriline areng. Eesti kirjakeele loomisel on üsna määrav olnud kirikumeeste Heinrich Stahl’i, Reiner Brocmanni, Joachim Gottlieb Schvabe ja Arnold Friedrich Johann Knüpffer’I, kes kõik on seotud olnud Kadrinaga, eestikeelne- ja meelne tegevus. Viimane neist alustas ja Fr. R. Faehlmann ning Fr.R. Kreutswald (kes sündis Kadrina kandis Jõeperes) teostasid meie rahvuseepose "Kalevipoeg".
Olulise tõuke Kadrina kujunemisele andis aasta 1870, mil valmis Tallinn-Peterburi raudtee, mis oli oluliseks mõjuriks siinse majanduselu kujunemisel. Ka kirikumõis ehitati samal aastal. Selle ja raudteejaama vahele tekkis 19. sajandi lõpuks alevik. Nii raudteejaama kui ka kirikumõisa ümber tekkinud asustatud kohad on tänaseks kokku kasvanud.
20.sajand tõi kaasa rahvusliku ärkamise hoogustumise. 1902. aastal asutati kihelkonnakool, 1907. aastal Kadrina Hariduse Selts, 1910. aastal ehitati seltsimaja saal. 1926. aastal rajati unikaalne maakividest ausammas Esimeses maailmasõjas langenute mälestuseks. 1930. aastal ehitati Hariduse Seltsi Maja (Rahvamaja), 1938. aastal uus koolimaja.
Siis tuli 1940. aasta ja nõukogude võim, mis kestis 50 aastat. Tolle aja suuremate majandite (Hulja sovhoos,kolhoos "Kalevipoeg" ja L. Pärna nim. kolhoos) ning suuremate ettevõtete ("Flora", asutatud 1948. aastal "Mineraalina", Kadrina EPT, asutatud 1951. aastal masina-traktorijaamana) asemele on tekkinud uued ettevõtted, ühistud, seltsid ja talumajapidamised, mis ka on üheks osaks tänase Kadrina valla näo kujundamisel just selliseks, et siin elavatel inimestel oleks võimalikult turvaline ja hea elada. |
|
|
|
|
 |
|
 |
|
|
|
|
Eesti keeles
