Eestis müüakse hetkel peamiselt kahte tüüpi kaameraid: digitaalsed kompaktkaamerad ja digitaalsed peegelkaamerad. Viimastel aastatel on taskusuuruste digikompaktide hulk meeletult kasvanud. Ka on märkimisväärne areng toimunud digitaalsete peegelkaamerate vallas. Viimaste hinnad on muutunud taskukohasemaks ning tootjad, olles märganud tarbijate suurt huvi, valmistavad aina uusi mudeleid.

Esmapilgul võib selline digitaalsete kaamerate rohkus ka kõvema tehnikavenna üpris segadusse ajada. Et sellesse segadusse veidi selgust tuua, otsib see kirjatükk vastust kahele küsimusele:

1. Mis eristab digitaalset kompaktkaamerat digitaalsest peegelkaamerast?
2. Kumma kasuks kaamerat ostes otsustada tasuks?

Mõõtmed

Digikompakt: Digitaalse kompaktkaamera parim omadus sisaldub juba selle nimes. Sellist tüüpi kaamera on kompaktne – mõõtmete poolest väike. Kompaktkaamerat on seega väga mugav endaga kõikjal kaasas kanda. Nii ei jää ükski motiiv jäädvustamata lihtsalt selle tõttu, et fotoaparaati kaasas ei olnud.

Digipeegel: Digitaalse peegelkaamera kere on kompaktkaameraga võrreldes mitu korda suurem ja raskem. See tähendab, et seda on raskem kaasas kanda. Samas võivad suured mõõtmed aga hoopis positiivseks omaduseks olla. Suurt fotoaparaati saab pildistamise ajal stabiilsemalt käes hoida. Samuti on selle juhtimine suuremate nuppude tõttu lihtsam ja kiirem.

Kadreerimine

Digikompakt: Digikompaktil toimub kadreerimine LCD-ekraanilt. Vanemates aparaatides oli lisaks sellele pildiotsija, mida vaid vähesed kasutasid. Kompaktkaamerate pildiotsija ei esita täpselt seda, mida näeb objektiiv. Vaatepunkt on veidi kõrgemal, objektiivi kohal. Samuti leitakse tavaliselt, et LCD-lt on märksa mugavam kadreerida, kui silma vastu kompaktkaamera pisikest pildiotsijat suruda. Uuematel digikompaktidel pildiotsijad üldse puuduvad ning kadreerimine toimub ainult LCD-ekraanilt.

Digipeegel: Digitaalsel peegelkaameral reeglina LCD-ekraanilt kadreerida võimalik ei ole. Uuematel peegelkaameratel see võimalus küll on, kuid peegelkaamera ehituslike iseärasuste tõttu ei ole seda kuigi mugav kasutada. See-eest on aga peegelkaameral hoopis midagi muud – optiline pildiotsija. See ei pruugi olla nii mugav kui LCD-otsevaade, küll on see aga viimasest tõhusam.

Peegelkaamera sees on – nagu ka selle nimi ütleb – peegel. See peegeldab objektiivist tuleva valguse otse pildiotsijasse kaamera taga. Nii näeb pildistaja silm täpselt seda, mida näeb objektiiv.

Objektiivide vahetamine ja lisatarvikud

Digipeegel: Üks digipeeglite tähtsamaid omadusi on lisatarvikute olemasolu. Nende objektiive saab vahetada, nende külge saab kinnitada erinevaid tarvikuid nagu välklambid, stuudiovälgud, akutallad jne. Objektiivide valik on erinevatel kaameratootjatel erinev. Mõnel on neid pakkuda rohkem, mõnel vähem. Lisaks kaameratootjatele, kes valmistavad objektiive ainult oma kaubamärgiga keredele, on ka spetsiaalselt objektiivide tootmisega tegelevaid firmasid, kes pakuvad kvaliteetset optikat peaaegu kõikidele digipeeglitele.

Digikompakt: Neil objektiive vahetada ei saa ning kui mõnel eksemplaril ka lisatarvikuid juhtub olema, siis väga piiratult.

Seadistusvõimalused

Digipeegel: Digipeeglil on digikompaktiga võrreldes rohkem funktsioone ja seadistusvõimalusi. See annab pildistajale väga suure kunstilise vabaduse.

Digikompakt: Seadistusvõimalused on üldiselt väga piiratud. Kallimatel mudelitel saab mingis ulatuses seada ava ja säriaega.

Video salvestamine

Digikompakt: Digitaalsetel kompaktkaameratel on kõigil väga heal tasemel filmiklipi salvestamise võimalused. Uuematel mudelitel saab salvestada väga kõrge lahutusvõimega klippe, mis sobivad ideaalselt vaatamiseks ka laiekraanteleviisorites.

Digipeegel: Tänase seisuga on vaid uuematel mudelitel video salvestamise funktsioon.

Sensorid ja valgustundlikkus

Filmiga töötaval kaameral jäädvustas pildi filmikaader. Digipeeglite puhul jäädvustab pildi sensor. Digipeeglite sensorid on tavaliselt suuremad kui kompaktkaamerate sensorid. Mida suurem on sensor, seda tundlikum on see valgusele.

Samuti on digipeeglite objektiivid suuremad kui kompaktkaamerate omad. Suuremast objektiivist mahub aga läbi ka rohkem valgust kui pisikesest kompaktkaamera pilust. Suurem sensor ja objektiiv tähendavad seega, et digipeegel suudab hämaras valguses pildistada märksa kvaliteetsemaid fotosid kui digikompakt.

Millist kaamerat osta?

Ühest vastust sellele küsimusele on üpris raske anda.

Kompaktkaamera kasuks räägivad selle väikesed mõõtmed, lihtsam kasutamine, video salvestamise võimalus, mõne mudeli vee- ja külmakindlus ning täisfunktsionaalne LCD-otsevaade. Kompaktkaamerat oleks mõttekas osta inimestel, kes tahavad tavalist fotot lihtsalt ja kiiresti ning kel ei ole aega või tahtmist oma kaamera funktsioone põhjalikumalt tundma õppida.

Digipeeglit oleks mõttekas osta inimestel, kes on fotograafiast veidi tõsisemalt huvitatud ning kes on valmis ka veidi õppima selleks, et oma peegelkamera omadusi kasutada osata. Kindlasti ka neil, kes tahavad oma uue suure kaameraga lihtsalt uhkeldada.

Väga vale arusaam on aga see, kui arvatakse, et kompaktkaameraga tulevad väga halvad pildid ning selleks, et paremaid fotosid saada, tuleb tingimata osta peegelkaamera. Üpris kindel on, et kes ei suuda digikompaktiga ilusaid ja selgeid pilte teha, see on veel suuremates raskustes vastostetud digipeegliga. Head pilti on tegelikult võimalik teha ka kõige odavama ühekordse kaameraga.