Eesti on eriline, väidavad pooled eestlased – oskamata enamasti öelda, miks just. Eesti on nii tavaline, väidab ülejäänud osa seltskonnast – tajumata, et mis meie jaoks on igapäevane, võib teisest kultuuriruumist tulnule üllatav, põnev, jahmatav või koguni uskumatu näida.
Meie jaoks nii tavaline inimtühjus on Euroopa ja muu maailma suurlinnastumise taustal suur väärtus. Hüljatud ja metsikud valge liivaga rannad on paljude võõrsilt tulijate jaoks täiesti uus kogemus. Meie rahvuspargid, liivased männisalud ja kaitsealade puisniidud on tõeliseks pärliks loodussõpradele. Luksuslikud mõisakompleksid, sajanditetagune ajalugu ning võimalus seda kõike oma käega katsuda on oluline väärtus linnadest kaugemale reisijatele. Igast Eesti maanurgast võib leida ka mõne lossi või kindluse, mis on ühtviisi põnevad paigad nii lastele mängimiseks kui täiskasvanuile uudistamiseks.
Aegade jooksul on Eesti jõudnud kuuluda mitme erineva riigi koosseisu ja iga uus vallutaja on meile jätnud killukese oma olemusest: muutnud meid endid, meie maastikke ja arhitektuuri, täiendanud rahvakultuuri. Iirimaa kui Euroopa folkloorikeskus on sihtkohana teada ja tuntud, ent vaid vähesed teavad, et teisel kohal olemegi meie, tibatilluke Eesti rahvas. Meie laulu- ja tantsupeod kuuluvad UNESCO kultuuripärandite nimekirja. 2009. aasta pidustustel osales üle 26 000 laulja ning 80 000 pealtvaatajat.
Tallinna vanalinna peetakse Euroopa kõige paremini säilinud, terviklikumaks ja kaitstumaks keskaegseks linnaks. Vanalinn kubiseb põnevatest legendidest, tornidesse müüritud neitsitest, kummituslikest kangelastest ning koletutest veretöödest. Kes aga pealinnast kaugemale liigub, peaks kohalike seas väikest eelluuret tegema: müstilisi lugusid, seletamatuid nähtuseid ning suust suhu edasi kantavaid kummituslegende jagub kõikjale küllaga.
Suur osa Eesti enam kui 1500 saarest on väikesed või inimasustuseta, kuid seda rikkamad oma loodusliku väärtuse ning linnuliigirohkuse poolest. Inimeste poolt asustatud saared paistavad aga silma oma kultuuri, keele ja traditsioonide säilimisega. Kohti, kus metsas jalutaja huntide, karude, ilveste või lendoravatega kokku võiks sattuda, pole Euroopas kuigipalju järele jäänud. Samuti on Eesti lindude rändel üks olulisi peatumispaiku – eriti meie saared ning Põhja- ja Lääne-Eesti rannikualad.
Küsi mõnelt välismaalaselt, kas ta on kunagi autoga mööda jääteed üle mere sõitnud, ja saad vastuseks emotsioonide virvarri jahmatusest vaimustuseni. Selleks, et teada, milline mõnu on aga kuumast saunast otse jahutavasse järve või lumehange hüpata, tuleb asi ise järele proovida. Meie jaoks tavaline pesemine tähendab enamike turistide jaoks tõeliselt emotsionaalset elamust.
Suurus on oluline, vähemalt mõnikord. Eesti väiksus teeb ühest punktist teise liikumise odavaks ning laseb ka paaripäevase reisi sisse palju erinevaid kogemusi, vastandlikke ja muutuvaid maastikke ning hulganisti ehedaid elamusi mahutada.
Jälgi meid Facebookis
Jälgi meid Twitteris
