Endise idabloki jõukaim riik ilmutab faktide uurimisel paljuski sarnasust Eestimaaga: elanikke kaks miljonit, pindala 20 273 km², iseseisvus Jugoslaaviast 1991, Euroopa Liitu astuti 2004. Olemuselt on tänane Sloveenia nagu miniatuurne Euroopa – seal on pisut kõigest Euroopale iseloomulikust. Pisut mereranda, kaunid lumiste tippudega Alpid, viinamarjaväljad, ajaloolised gooti kirikuid, barokklossid, idüllilised mägijärved, võimsad koopad, mäekurud, kosed, kiirevoolulised mägijõed ja palju muud avastamisväärset. Sloveenia kevades on värve, õhus joovastavat värskust, märkamatult tabab sind tõeline vabadusetunne, kusagil kohiseb juga kõrvulukustavalt ja ehmud, kui jäiselt võib mõjuda suvekuumuses kristallselge mägijõe kiire vool – see on idüll, millest lahkuda ei sooviks. Ajalooline, looduslikult kaunis, mõistliku hinnataseme ja paljude vaatamisväärsuste poolest rikas maa müüb turismiturul hetkel nagu soe sai. Põhjanaabrite Finnair lendab Helsingist otse Ljubljanasse kuni oktoobrikuuni neljal päeval nädalas.