Tai on ainus Kagu-Aasia riik, mida pole ajaloo vältel koloniseeritud. Sellest maast õhkub piiritut energiat ja usku oma rahvasse. Otsetõlkes tähendab Tai "vabade inimeste maad", kuigi sagedamini nimetatakse seda "naeratuste maaks". Tailased on muretud, rahulolevad ja oma maa üle uhked. Nad naeratavad alati, hindavad vaoshoitust ning ei talu kuumaverelisust ega hääletõstmist. Nad suhtuvad soojalt välismaalastesse, keda nad kutsuvad farang'ideks. Isegi pealinna inimsummas tunneb teed küsiv turist end alati turvaliselt. Just inimesed on need, kes muudavad seal-viibimise meeldejäävaks kogemuseks – rohkemgi kui vaatamisväärsused, maastik ja kohalik köök.

Olgu tegemist maantee ääres mesimagusaid ananasse müüvate sõbralike põhja-tailaste või keskosa tasandike naeratavate riisikasvatajatega – nende kõigi elufilosoofia aluseks on mai pen rai ("pole muret"). Kogu maal valitseb rahu ja sallivus – küllap ka seepärast, et 90% elanikest on budistid. Pühapaiku, budakujusid ning templeid on külluslikult igas linnas ja külas ning budistlik filosoofia on imbunud kõikidesse eluvaldkondadesse. Kuhu te ka ei suunduks, kohtate te oranžides rüüdes ja paljaksaetud peaga munki tänavatel jalutamas. Templit külastades võib sattuda isegi mungaks pühitsemise tseremooniale, kus sõbrad ja sugulased kannavad õlgadel safranikarva rüüdes noviitse.