Itaalia sirutab end täispikalt Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid, Vahemeres kuuluvad Itaaliale turismimagnetid Sitsiilia ja Sardiinia ning hulk väiksemaid saari nagu Capri, Ischia, Elba jt, enklaavina asuvad saapariigi territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikan.

Toskaana maastikud – sirged küpressid, viinamarjapõllud, oliivisalud – on olnud oluliseks inspiratsiooniallikaks seal-setele kunstnikele ja arhitektidele. Kuulsamad linnad päevalillepõldude ja pehmepiirilise kuppelmaastikuga maa-konnas on Arno jõe kallastel laiuvad Firenze ja Pisa, lõuna pool asuv Siena, mägede rüpes suikuvad Montepulciano ja San Gimignano. Firenze kuulsas Uffizi galeriis on näha nii Itaalia kui kogu Euroopa kuulsate kunstnike meistri-teosed. See on Michelangelo ja Leonardo linn. Pisas ei vaja tutvustamist kuulus viltune kellatorn.

Igavese Linna võimas ja massiivne arhitektuur on vaimustanud igaüht, kes pealinna Rooma foorumeid, amfiteatreid, kirikuid, katedraale või suursuguseid triumfikaari kas või kordki elus näinud on. Emilia Romagna regiooni peetakse Itaalia gastronoomiliseks keskpunktiks – sealt on pärit parmesan, Parma sink ja balsamiäädikas. Rannapuhkust sõidetakse enamasti veetma Riminisse, kuid rätiku saab maha visata ka suurlinnade külje all. Nii on ka Lido di Jesolo puhul tegemist traditsioonilise kuurordiga, samas kui Venezia laguuni saartel asuv maailmakuulus kanalite linn on rikas erinevate vaatamisväärsuste ja oma eripärase aura poolest. Maffiafilmide romantikat tunned kindlasti Sitsiilias.