Rooma
 See ongi ajalugu
Roma, non basta una vita – Rooma, tervest eluajast ei piisa
Roomas on väidetavalt üle 900 kiriku. Kui külastada iga nädal 17, kuluks avastamiseks terve aasta. Lisades neile kõik monumendid ja teised vaatamisväärsused, ei ole kahtlustki, et Rooma ise ongi maailma muuseum. Itaalia peakorter on ääretu, kuid selle ajalooline vanalinn on suhteliselt väike: piiratud käänulise Tiberi jõega läänes, Stazione Termini raudteejaamaga idas, piiritu Villa Borghese pargiga põhjas ning Rooma Foorumi ja Kolosseumiga lõunas. Vaid Vatikani paavstiriik ja Rooma üks maalilisemaid linnaosi Trastevere jäävad jõe läänekaldale. UNESCO maailmapärandite nimistusse kuuluv Igavene Linn kõrgub seitsmel kaunil mäel, millest tuntuimad on Palatinus ja Kapitoolium. Parimaks liiklusvahendiks on omaenda kaks jalga, paljud kitsad tänavad ja väljakud on autovabad.
Võimatu on öelda, mis maailma pealinnas Caput Mundi kõige enam jahmatab: kas külluses priiskav Vatikan, ajatu Foorum, Kolosseumi verine minevik, väikese Fiat Bambino metsik kiirus või ristmiku ületamine Itaalia liikluses. Tee nagu kohalikud ja kasta oma meeled küllusekatlasse, nautides kõike, mida linn pakub. Olgu selleks siis väike värin, tundes grandioossust ja turbulentset minevikku igal sammul jalge all, või märkamatu, kuid potentsiaalne joobumus maitsvast kastanijäätisest lämmataval suvepäeval. Rooma turismihooaeg algab lihavõttepühade paiku ja kestab oktoobrini, tippaegadega kevadel ja sügisel. Arvukad vabaõhufestivalid ja -kontserdid ning roomlaste poolt mägede ja mereranna vastu välja vahetatud linn teeb reisimise suvel kuumusele vaatamata peaaegu talutavaks. Külasta vaatamisväärsusi hommikul, kui järjekorrad on lühemad, tee väike lõunauinak ning sea sammud restorani kella kuue paiku õhtul, kui linnaõhk on jälle paari pügala võrra jahedam.
|