San Bartolomé de Tirajana küla saare keskosas on "peidus" hiiglasuures vulkaanikraatris ning sinna pääseb ainult mööda kitsast mägiteed. Seal lähedal asuvad saare kõrgeimad mäetipud.
Bandama kraater (Caldera de Bandama), mis on üks muljetavaldavamaid looduselamusi saarel, asub saare kirdeosas La Atalaya küla lähedal 574 m kõrgusel merepinnast. Kraatri läbimõõt ülevalt on u 1200 m ja sügavus 220 m.
Arucas saare põhjaosas on kenade parkidega hästi hoolitsetud vana linn. Seal asuvad ka saare suurimad banaaniistandused. Vaatamisväärsuseks on gooti stiilis San Juani kirik ja küla läheduses asuv La Montana de Arucase nimeline vulkaanikoonus.
Telde saare idarannikul on suuruselt teine linn Gran Canarial. Seal on säilinud vanimad ja parimad näited kanaari arhitektuurist: San Juani ja San Francisco linnajaod, mille pärlid on 15. sajandist pärit San Juan Batista kirik ja San Francisco 16. sajandist peaaegu originaalkujul säilinud linnaplaan.
Teror on küla saare põhjaosa lavamaal, 575 m merepinnast ülalpool, ümbritsetud mäeahelikest. Seal on palju ilusaid koloniaalstiilis maju. Külas asub Gran Canaria kauneim ja tähtsaim kirik, Nuestra Senora del Pino, mis on ehitatud saare samanimelise kaitsepühaku auks.
Puerto Rico on lõunarannikul asuv moodne turismikeskus paljude sportimisvõimalustega (keegel, ratsutamine, tennis jne). Seal asub ka suur jahisadam.
Puerto Mogan on maaliline org lõunarannikul, kus kasvavad troopilised puuviljad. Mere äärde on kaasajal rajatud moodne ja piltpostkaardilikult kaunis jahisadam.
Ingenio saare kaguosas on üks vanimaid külasid Gran Canarial. Tänapäeval on see piirkond tuntud kauni käsitöö, eriti tikandite poolest. Seal paikneb Kanaaride käsitöömuuseum.
Tenerife
Masca küla on saare loodeosas looduskaunis paigas 650 m kõrgusel mägedes asuv küla, kuhu viib 6 km pikkune serpentiintee. Mascat peetakse saare üheks kaunimaks paigaks. Masca lilledega ümbritsetud valged majakesed olid pikka aega muust maailmast täiesti isoleeritud, säilitades nii oma traditsioonilise arhitektuuri ja veetleva "mahajäetud paiga" atmosfääri. Santiago de Teidest saabudes avaneb Mascale uhke vaade - piki järsku kaljuseina keereldes laskuv tee ning kahe eriti sügava mäelõhe vahelisele alale ehitatud küla otse selle vastas.
Vilaflori küla Lõuna-Tenerife kõrgemais paigus, kus võib nautida uhkeid panoraame. Vilaflor on väike 1500 m kõrgusel paiknev küla, mille läheduses võib leida saare ühe omapärasema vaatamisväärsuse, nn kuumaatsiku (Paisaje Lunar), erosiooni poolt vormitud kivide rühma. Vilaflori ümbrus on matkajate, mägironijate ja mägijalgratturite lemmipaik saarel.
Icod de los Vinos saare loodeosas on Tenerife vanimaid linnu ning kuulus seal kasvava üle 2000 aastase Draakonipuu poolest. Puu nimi viitab selle "koletislikule" kujule, tänu millele hakatigi seda seostama draakoniga. Sellel hirmuäratava välimusega puul on legendaarne ajalugu, mis ulatub konkistadooride-eelsesse aega. Draakonipuud tunti Euroopas antiikajast saadik - selle "veri" leidis kasutust pitsativaha, värvide ja salvide valmistamisel. Draakonipuu mahlal oli omal ajal kulla hind, kuna seda peeti suurepäraseks verejooksude, haavade ja düsenteeria raviks. Draakonipuu kasvab väga aeglaselt ning selle eluiga võib olla mitu tuhat aastat. Puu levikuala saarel on väike - looduskaitse all olevad draakonipuud kasvavad enamasti raskesti ligipääsetavates kohtades. Kuna draakonipuu on kasvutingimuste suhtes üsna kapriisne, elavad vaid üksikud puud soliidse eani. Soodsates tingimustes seevastu võivad draakonipuud elada mitu tuhat aastat ning omandada hiiglaslikud mõõtmed ja vormid.
Tenerife pealinn Santa Cruz on oma 200 000 elanikuga Kanaaride suuruselt teine linn. Linna praegune tähtsus põhineb sadama arengul ja kaubandusel, mis vähehaaval kandus La Lagunast üle Santa Cruzi, millest 19. sajandi alguses sai saare pealinn. Suurim edasiminek linnas sai teoks tänu 1852. aastal sõlmitud vabakaubasadamate lepingule, mil sinnakanti kolis hulgaliselt kodanlasi ja linn kasvas jõudsalt. Tänane Santa Cruz de Tenerife on kaasaegse arhitektuuriga ja suurte haljasaladega linn, mille puudega ääristatud rahulikel tänavatel ja väljakutel on mõnus omapead uidata. Päikseline ilm püsib seal praktiliselt aastaringselt. Üks linna huviväärsusi on mõne aasta vanune Cesar Manrique'i kavandatud Parque Maritimo veepark, mis on ehitatud linna vana kaubasadama kohale. Tenerife külastatuim koht on mere ääres paiknev Plaza de Espaňa väljak, mille ääres asub Cabildo de Tenerife (saare administratiivkeskus). Selle kõrval paikneb teine väljak, Plaza de la Candelaria, kust saab alguse linna tähtsaim kaubatänav Castillo, ning selle taga asub 16. sajandist pärinev La Concepcioni kirik. Kõrgemal paikneb maaliline Plaza del Principe väljak, mille ääres kõrgub San Francisco kirik (18. saj.) ja klooster, kus tegutseb ka kohalik kunstimuuseum. Väljakult saab alguse Pilari tänav, mille ääres seisab samanimeline 18. sajandist pärinev kirik. Mööda seda tänavat jõuab Santa Cruzi ilmselt kauneimasse kohta, Garcia Sanabria parki, kus kasvab rohkesti eksootilisi taimi ja mitmest erinevast maailma nurgast pärinevaid puid.
Puerto de la Cruz oma majutuskohtadega u 30 000 turisti tarbeks on saare suuruselt teine turismilinn. Erinevalt lõunaosa uutest turismikeskustest on selle linna näol tegemist soliidse ajalooga puhkekohaga. 19. sajandi lõpul ehitati sinna kuurort, kus praegu tegutseb hotell-kasiino Taoro. Puerto de la Cruz erineb enamikust teistest saare turismiasulatest ka oma majutuskohtade poolest - siin on hotellimajutuse osakaal kortermajutusega võrreldes suurem. Selle linna iseloomulikuks elemendiks on rohelised aiad, sõbralik õhkkond ning vilgas tänavaelu. Õhtul muutuvad Plaza del Charcot ümbritsevad tänavad ja Paseo Maritimo otsekui üheks suureks lõbustuskohaks, kus võib soovi korral ka õhtustada ühes paljudest välirestoranidest. Linnas on hulgaliselt arhitektuuri- ja kultuurimälestisi, näiteks Nuestra Seňora de La Peňa kirik, San Telmo erakla, San Felipe loss, Casa de La Aduana (tollihoone) ja vana sadamakai, kus tänapäevalgi võib kohata väikesi kaluripaate. Üks El Puerto huvitavamaid vaatamisväärsusi on Lago Martianez, mis koosneb Kanaaridelt pärit kunstniku Cesar Manrique'i kavandatud mereveebasseinidest, milles avaneb suurepärane võimalus ujumiseks ja päevitamiseks. Lisades neile veel vulkaanilise ranniku oma eksootilise taimestiku ja harmoonilise arhitektuuriga, jääb üle vaid tõdeda, et tegemist on tõepoolest Cesar Manrique'i kauneima kunstiteosega.
San Cristobal de La Laguna on Kanaaride ajalooliste linnade seas vaieldamatult tähtsaim. Linn on asutatud 1497. aastal järve äärde, mis lõplikult kuivas 19. sajandil. Aastasadu oli see Tenerife tähtsaim linn, saare administratiivne, poliitiline ja seltskonnaelu keskus. La Laguna oli ühtlasi ka saarestiku kultuurikeskus, kuna sinna rajati saarestiku esimesed haridusasutused, mis hiljem panid aluse San Fernando ülikooli sünnile. Pikka aega oli see Kanaaride ainus ülikool. Linn hakkas oma juhtivat rolli minetama 1706. aastal, mil Garachio sadama hävimine vulkaanipurske tagajärjel pani aluse Santa Cruz de Tenerife linna kiirele arengule. Santa Cruzist sai saare pealinn 19. sajandi alguses. La Laguna säilitas piiskopkonna keskusena siiski oma juhtpositsiooni religioosses elus ning tänu ülikoolile ka kultuurikeskuse staatuse. Linna kindla käega planeeritud tänavapildis võib näha arvukalt kauneid ja monumentaalseid ehitisi. Adelantado, Catedrali ja Cristo väljakute vahelisel alal paiknevate San Augustini, La Carrera, Herradorese ja Nava Grimoni ajalooliste tänavate ääres seisab mitmeid 16. ja 17. sajandist pärinevaid uhkete fassaadidega härrastemajasid. Kuna linn on ühtlasi ka saare usuelu keskus, leidub seal rohkesti kõrge kunstilise väärtusega sakraalehitisi, näiteks katedraal, La Concepcioni ja Cristo de La Laguna kirikud, San Migueli erakla ja Santa Catalina klooster.
Loorberimets. Anaga mägismaad ja teisi Põhja-Tenerife alasid kattev loorberimets on teadlaste poolt tunnistatud autentseks elavaks fossiiliks. See mets, mis 20 miljonit aastat tagasi miotseeni- ja pliotseeniajastul kattis kogu Euroopa lõunaosa, kadus kvaternaariajastu jäätumiste tagajärjel. Tänu laiuskraadile ja ookeanituultele Kanaaridel selline taimestik siiski säilis. Nii saigi saarestikust selle miljoneid aastaid samasugusena püsinud taimestiku viimane varjupaik. Kuna selline mets vajab kasvamiseks teatud niiskus-ja temperatuuritaset, leidub seda vaid madala vööndina 500-1400 m kõrgusel Kanaaride põhjaosas. Loorberimetsa mitmekülgne taimestik sisaldab 20 algupärast puuliiki. Anagas võib läbida mitmeid tähistatud radu, mis kulgevad ülalt metsast allapoole. Näiteks Casa Forestalist (La Laguna-Taganana tee 4. km) laskub rada Taganana külla. Sellele rajale juhatab suunaviit "Vueltas de Taganana" (Taganana marsruudid) ning rada on tähistatud kollaste teemärkidega. Raja läbimine kestab umbes poolteist tundi.
La Esperanza väikene käsitööliste külake, kust avaneb ilusa ilmaga kaunis vaade pealinnale Santa Cruzile. Kohalikud elatuvad käsitööst, populaarne on nii pitside ja punutiste valmistamine kui ka vulkaanilisest poolvääriskivist oliviinast ja jõekarpidest ehete tegemine.
Güimari enim külastatav vaatamisväärsus on linnast läände jäävad püramiidid, mis esmapilgul meenutavad kogu saarel levinud terrasse. Lähemal vaatlusel selgub, et tegemist on saare põliselanike guantshide poolt rajatud püramiididega. Püramiide peetakse sarnaseks Peruu ja Mehhiko püramiididega. Muuseumis on võimalik näha 15 min pikkust filmi Ameerika avastamise eelsetest sidemetest eurooplaste ja indiaanlaste vahel.
Kanaari saarte üks sümboleid, Tenerife au ja uhkus on Hispaania kõrgeim mäetipp, 3718 m kõrgune Teide vulkaan. Teide vulkaan on üks kolmest vulkaanist, mis on tekkinud hiiglasliku, enam kui 5000 m kõrguse vulkaani sisemusse hilisemate vulkaanipursete tagajärjel miljoneid aastaid tagasi. Vulkaani jalamil asuv El Teide rahvuspark asutati 1954. aastal ning see ulatub 2000 m üle merepinna. Rahvuspark on meelisatraktsioon nii turistidele kui kohalikele, kes pagevad sinna kuumusest leevendust otsima, kauni looduse rüppe piknikke pidama või erineva raskusastmega lugematutele matkaradadele matkama.
Rahvuspargis on kaks keskust, kus võib näha videot rahvuspargi loodusest ja vulkaanist. Suurem keskus on El Portillo ja väiksem Canada Blanca. Päris vulkaani kraatri servale pääsemiseks on mitu moodust. Kõige levinum neist on sinna sõita köisraudteega. 2356 m kõrguselt 3555 m kõrgusele jõudmine võtab aega 8 minutit. Kehvade ilmastikutingimustega talvisel ajal vulkaani tippu ei lubata. Edasi-tagasi sõit koos ringkäiguga kraatri serval võtab aega u 2 tundi. Tipust La Rambletast on võimalik näha naabersaari La Gomerat, Gran Canariat, La Palmat ja El Hierrot. Pilves ilmaga saab imetleda aga lummavat vaatepilti vahusest pilvemerest. Ka sooja ilmaga võib üleval tipus olla üsna jahe, seetõttu peaks sinna kaasa võtma jaki või kampsuni. Samuti tuleks arvestada terviseprobleemide korral sellega, et järsk kõrguste muutus võib mõjuda teie enesetundele.
Tippu on võimalik minna ka matkagrupiga. Giidiga matkagrupid lähevad iga päev välja El Portillo ja Canada Blanca keskustest. Kuna grupi maksimaalne suurus on 10 in, on soovitav end eelmisel päeval registreerida. Matka pikkus on u 15 km, kindlasti tuleks sinna minnes varustada end veega, panna selga mugavad ja soojad rõivad ning jalga sissekäidud jalatsid.
Lanzarote
Jameos del Agua maalilised koopad, mis tekkisid u 3000 a tagasi võimsa vulkaanilise tegevuse tagajärjel ja on osa piirkonda hõlmavast Atlantida vulkaaniliste koobaste ahelikust. Koobastes on mitmed erakordselt selge veega maa-alused järved, kus elavad haruldased albiinokrabid, ja maa-alune kontserdisaal. Maapealses osas on baar, restoran, suveniiripood ja vulkanoloogiamuuseum. Muuseum annab väga selgelt ja heal tehnilisel tasemel ülevaate piirkonna vulkaanilisest ajaloost. Kompleksi kujundas arhitekt Cesar Manrique. Sissepääs u 7 eur.
Cueva de los Verdes (Rohelised koopad). See maa-aluste koobaste ahel on osa Atlantida vulkaaniliste koobaste ahelikust.Tegemist on pikima vulkaanilise tunneliga maailmas – kokku 7,6 km, millest 1,6 km on Atlandi ookeani all. Külastamiseks on avatud 2 km tunnelist, mis on kuni 15 m kõrge ja 15 m lai. Koobaste madalaimas osas korraldatakse mõnikord kontserte. Sissepääs u 7 eur.
El Golfo on saare edelarannikul mere ääres asuv poolringikujuline vulkaanikraater, mille keskel on erkrohelise veega laguun. Äärmiselt omapärane vaatepilt. Rohelise värvi annavad laguunile vees elavad algorganismid. Laguun on looduskaitse all ja ujumine on seal keelatud.
Mirador del Rio asub Lanzarote põhjatipus, kus avaneb suurepärane vaade Chinijo arhipelaagile (La Graciosa, Montana Clara ja Alegranza saared). Varasematel aegadel kasutati seda vaatluspunktina, sest saar oli tihti piraatide rünnakute objekt. 19. saj. lõpus rajati sinna militaarbaas Bateria del Rio, mille arhitekt Cesar Manrique 1973. a. planeeris ümber restoraniks ja turismikeskuseks.
Teguise oli Lanzarote pealinn 15. sajandist kuni 1852. aastani, olles seega vanimaid ja arhitektuuriliselt kauneimaid linnu saarel. Tänapäeval on linn oluline kultuuri- ja käsitöökeskus. Kord nädalas toimuv Teguise turg tõmbab kokku rahvast üle saare ning muuhulgas saab sealt osta ehedat kanaari käsitööd. Teguise asub saare keskosas.
Pealinn Arrecife on tähtsaim äri- ja kaubanduskeskus saarel. Siin on suurim valik kauplusi ostuhuvilistele. Ajalooliselt on põnevamad paigad 1574. a. rajatud kindlus Castillo de San Gabriel, kus tänapäeval asub Lanzarote Arheoloogiamuuseum, ning 1799. a. ehitatud Castillo de San Jose, kus asub Kaasaegse Kunsti Muuseum.
La Graciosa 27 km² suurune saar asub Lanzarotest põhjas. Kuni 19. saj. oli saar peamiselt piraatide meelevallas. Täna elab saarel u 500 inimest, enamik neist pealinnas Caleta de Sabos. Saarlaste põhiline elatusallikas on kalatööstus. La Graciosa on looduskaitse all ja selle suurim väärtus on puutumatu looduskeskkond – suurpärased rannad ja puhas meri. Saarel praktiliselt puudub turismitööstus. Lanzarote ja La Graciosa vahel sõidab talveperioodil kolm korda päevas väike praam, mis väljub Orzola sadamast, sõit kestab u 20 min.
Jälgi meid Facebookis
Jälgi meid Twitteris
