Aasta tähtsündmus on kahtlemata värvikirev ja lustakas karneval, mis toimub tavaliselt veebruaris ja mis paljude meelest on Rio de Janeiro karnevalide järel parim. Karneval on liikuv püha, algab 40 päeva enne lihavõtteid ning kestab 27 päeva. See erksavärviline pidu toob saarte rahva kord aastas kokku suurejooneliselt lustima. Suuremad karnevalipidustused toimuvad naabersaartel Tenerifel ja Gran Canarial, kuid pidurüüs on ka Lanzarote. Viimasel toimuvad pidustused Arrecifes, Tiases ja Costa Teguises.
Kanaari saartel peetakse karnevali juba alates 18. sajandist. Peale Hispaania kodusõda (1936-1939) keelati Franco diktatuuri ajal karneval kogu Hispaanias, järgides roomakatoliku kiriku direktiive. Vaatamata sellele astusid Kanaaride elanikudüle kõigist keeldudest, ignoreerides trahve. Et ka kohalikud aristokraadid ja tähtsamate perekondade liikmed võtsid karnevalist osa, pidi valitsus alla andma. 1950. aastatel muutus karnevali pidamine mitteametlikult lubatuks. Seda tähistati, kuid ametlikult seda ei eksisteerinud. Lendlehti ja programme levitati nö põranda all. 1961. a. lubati ametlikult karnevali tähistada kui talvefestivali. Ametlikult sai üritus hakata kandma karnevali nime alles peale Franco surma 1975. a. Karnevali ajal kestab pidu õhtust varahommikuni, peetakse rongkäike, valitakse karnevali kuninganna La Reina del Carnaval, tantsitakse temperamentsete salsarütmide taktis, peetakse erinevaid kontserte ja korraldatakse häppeninge nii lastele kui täiskasvanuile. Tähtsaim sündmus on suur ja esinduslik kavalkaad, kus kariibi ja euroopa traditsioonid põimuvad värvikaks ja uhkeks peoks. Karnevalikülalised kannavad maske ja kostüüme. Iga saare elanik peab auasjaks esineda karnevalil võimalikult uhkes kostüümis, mida juba aegsasti hoolikalt ette valmistatakse. Loomulikult kuulub karnevali juurde laul ja tants hea veini ja maitsva toiduga.
Karneval lõpeb sardiini põletamisega (El Entierro de la Sardina). See traditsioon jõudis Madriidist Kanaaridele 18. sajandi lõpul. Karnevali viimasel päeval põletatakse ära tohutu suur puust valmistatud kala. See sümboliseerib karnevali, mis suri. Sardiini põletamise õhtul riietuvad tuhanded karnevali “lesed” (nii mehed kui naised) leinariietesse ja paradeerivad tänavatel, järgnedes sardiinile. Kostüümid on väga värvikad, inimesed on riietunud ingliteks, kuraditeks, vaimudeks, arstideks, nunnadeks, preestriteks jne. Tegemist on suure rahvapeoga, mis algab õhtul. Sardiin saabub kesköö paiku ja süüdatakse põlema. Ilutulestik ja tänavatantsud kestavad kuni koiduni. Külastades Kanaari saari karnevali ajal veebruaris, oleks lausa patt jääda kõrvaltvaatajaks, sest sulandudes ise, soovitavalt kostümeerituna, sellesse voogavasse ja juubeldavasse inimmassi, on unustamatu elamus garanteeritud.
Jälgi meid Facebookis
Jälgi meid Twitteris
