Araabia Ühendemiraadid on muinasjutumaa, kus kõik on justkui ülivõrdes, kus nafta paneb rattad õlitatult veerema ja ostlemine on elustiil, kus rikkus ei anna häbeneda ja võõrastel lähevad silmad imestusest suureks kui tõllarattad. Seitsmest emiraadist koosnev liitriik oma elulise kombinatsiooniga kaasaegsest läänelikust linnakultuurist ja araabia eksootikast, majanduslikust tipptasemest ja traditsioonilistest eluviisidest on põhjamaalaste jaoks uudne kultuuri-piirkond, mis samas paistab silma turvalisuse ja väga kõrge elatustasemega. Kui teile kuuluks 4000 km² suurune maatükk, millel ei kasva rohukõrtki, kuid millest voolab välja puhast naftat, siis mis te sellega teeksite? Sheik Mohammed bin Rashid Al Maktoum, kes just sellise maatüki sündides päris, otsustas rajada ideaalse riigi, kus võiks täita kõik oma salajased unistused. Raha maagilisel jõul on elutusse kõrbe loodud lopsakad troopikaaiad, golfi-väljakud, villad, luksushotellid, ostu- ja suusakeskused, tehissaarestikud jpm.

Ka maailma rikkad ja ilusad tõttavad sellest kõigest osa saama. Oma tehissaarele on kodu ostnud näiteks David Beckham ning väidetavalt ka Michael Jackson. Dubais järgneb üks hulljulge ja enneolematu projekt peadpööritava kiirusega teisele. Merre rajatakse saari, maale rajatakse merd. Kus enne oli mägi, seal on varsti org, ja vastupidi. Uisuväljakud hotellides ei huvita enam kedagi – dubai šeikidest ja šeigitaridest on saanud suusasportlased. Kõige selle juures liigutatakse miljardeid tonne liiva ja kive ning kulutatakse rahamäärasid, milles on nulle rohkem kui mulle vahutavas šampanjaklaasis. Maailma ühe rikkaima riigi lemmikemiraadis on kõik võimalik, isegi kui kõigest 40 aastat tagasi iseloomustasid Dubaid vaid kõrb, kaamelid ja kalurikülad. Plaanid muutuvad Dubais sedamööda, kuidas levivad kuuldused kavandatavatest konkureerivatest projektidest. Ehitus on algusest peale toimunud stiilis "paneme õige veel paar korrust juurde".